Vale.
Mis mõtteid see sõna sinus, armas lugeja, esile toob?
Mõnele seostub see duaalsusega – õige vs vale.
Mõnele poliitilise ideoloogiaga, mis ütleb, kuidas tuleb elada, mõelda, öelda jne ehk mis ütleb konkreetselt, mis on õige, mis on vale.
Mind jäi see sõna kummitama seoses ühe jagamisega, mida hiljuti juhtusin nägema FB storydes.
Rõhutati just nimelt seda sõna, öeldes mitme asja kohta, et see on vale.
Jah, ka nii võib asjadele läheneda.
Olen juba tükk aega tagasi arutlenud selle üle, kas on üldse midagi valet meie eludes.
Oma luulekogus “Emotsioonidega tunnetatud elu”, on luuletus nimega
“Kes olen”, kus arutlen just selle üle, et kas tunded või valikud saavad olla õiged ja valed.
Ka nüüd tajun aina enam, et meil on lihtsalt valikud, mida kogeda. Ei ole õiget ega valet, vaid lihtsalt kogemus, mida olen mingil põhjusel valinud kogeda.
Teisisõnu öeldes on valikud, mis on mind toetavad või mitte toetavad.
On mind toetavad või mitte toetavad mõtted, käitumismustrid, harjumused, uskumused, vaatenurgad, tõlgendused.
Märgates oma mõtteid, uskumusi ja harjumusi, saame hakata neid teadlikult muutma endale soovitu suunas.
Kui mõtlen nende jagamiste ja enda elukogemuste peale, siis ei saa kuidagi nõustuda, et midagi oli vale.
Kõik nn valusad kogemused/valed valikud on tegelikult olnud hüppelauaks ärkamaks ellujäämisrežiimist päriselt elamise suunas.
Tunnen, et olen kogu hingest tänulik kõigi oma kogemuste eest, sest tänu sellele olen ma täna see, kes ma olen ning naudin oma elu enam kui kunagi varem.
See ärkamine orav-ratta süsteemist/ellujäämisrežiimist hetkes elamisse, on midagi väga võrratut koos teadmisega, et kõik on alati minu jaoks ja minu heaks.
Isegi siis kui kogen midagi, mis hetkel kurvastab või paneb mind kuidagimoodi mulle mittesoovitul viisil reageerima, ei saa ma öelda, et see oli vale.
Ehk on aeg vaadata sellest tavapärasest sildistamisest – õige ja vale, hoopiski kaugemale, nähes suuremat pilti, kus kõik on alati minu heaks?