Mõni asi läheb kiirelt ja kergelt, aga mõni asi võtab oluliselt rohkem aega, kui oled osanud ette näha või mõelda. Niimoodi on mul lood ka uue kodulehega. Juba rõõmustasin, et sisuliselt valmis, aga siis tulid vahele tehnilised viperused, mille lahendamine osutus päris aeganõudvaks ülesandeks.
Kui olin selle korda saanud, siis suhtlemisel oma vanima tütrega, jõudsime selleni, et me koopereerume ühe kodulehe alla, kuna meie tegevus on omavahel väga tihedalt seotud. Seega taaskord olin kohas, kus tuli hakata kodulehte ümber tegema. Sedakorda küll sellevõrra lihtsam, et põhiline osa oli juba valmis, kuid siiski, tuli ette võtta üksjagu muudatusi.
Nüüd oleme pisitasa tööga edenenud nii kaugele, et tõesti, üsna pea saame välja kuulutada meie uue kodulehe, mida oleme ühiselt ja ka ChatGPT abiga ehitanud.
Viimase puhul olen saanud kogeda, kui palju on vaja kannatlikkust, et temaga koostööd teha. Olen istununud tunde mingi tehnilise asja lahendamisel, tehes muudatusi ja uuesti muudatusi ning lõpuks veendunud, et asi ei ole ikkagi korras. See on kohati tekitanud lootusetuse tunnet ja pisaraid. On olnud tüdimust ja väsimust, aga ka rõõmu, kui olen mingid asjad tööle/korda on saanud.
Olles pusinud mitu kuud WordPressis Elementoriga lehe ehitamist, saan rõõmuga tõdeda, et mingid asjad on lõpuks selgeks saanud ja ka meelde jäänud. Mõeldes tagasi oma esimestele kodulehe ehitamise töötubadele Veebikoolis, mil alles alustasin selle õppega, olen nüüdseks juba üsna hästi tuttav kodulehe köögipoolega.
Kogu seekordne lehe ehitamine ja ümber tegemine on olnud väga õpetlik, ja mitte ainult tehnilises mõttes. See on pannud iseennast läbi uurima ja eneses selgust looma, et mis on siis päriselt see, mida ma pakkuda tahan, milles seisneb minu unikaalsus, oskus, anne ja kompentents. Mis suunas ma ise liikuda tahan.
Kuulates oma sisemist häält, keskendun nüüd enim oma loomingule ja selle jagamisele. Tunnen, et on aeg teha end nähtavaks ja kuuldavaks, et olla toeks neile, kes otsivad selgust iseeneses. On aeg alustada uute loovtöötubadega, mil ühiselt vaadata otsa endas peituvatele tõdedele.
Kodulehe loomise juures on olnud vaja olla usalduses, eriti siis, kui asjad ei liikunud edasi või oli mingeid asju vaja korduvalt uuesti või ümber teha. Kiireloomulise inimesena, on see olnud raske. Ilmselt ei ole tulehobuse aasta alguski soosinud rahulikkust, vaid vastupidi, on asju omamoodi justkui pingestanud. Ka suhetes erinevatel tasandidel, ka iseendaga. Ikka ja jälle on tulnud esile ootused ja nõudmised iseendale, aga ka teiste suhtes.
Võib olla et ongi vaja aegu, mil vana raputatakse lahti, et saaks teha ruumi uuele, mis meie ellu tulla tahab. Olgu siis tegu omavaheliste suhete või vanade teemadega, mis kuskilt sügavalt on pinnale ujunud. Siinkohal toon ära väga asjakohase mõtte, mida alles hiljaaegu mu armas mentor mulle taas meelde tuletas. „Ei ole head ega halba, on ainult meie rahulolu ja kuidas me asjadesse suhtume. See määrab meie seisundi ja see määrab meie sageduse.“
Täpselt nii ongi, kuigi vahel tahaks ikka veel näidata näpuga väljapoole, olla ohver ja otsida põhjuseid, miks ei lähe asjad nii nagu olen tahtnud. See aga ei toeta ei mind ega kedagi teist, seetõttu valin ma olla rahulolus ning usaldada, et kõik mu elus on mingi põhjusega, ka kodulehe valmimise aeg.