Lootus. Sõna, mis kannab endas palju.
Usk on sellest tugevam, sest erinevalt lootusest, ei kanna see endas ohvri energiat, vaid kindlat teadmist asjadest, mida veel ei ole või ei nähta.
Ometigi on ka lootusel oma koht taeva all.
Lootust on vaja siis, kui ohvri energia on sind endasse imenud ning kõik su ümber on muutunud lootusetuks. See on hetk, kui oled kaotanud usu ning ainus, mis ehk on veel alles jäänud, on lootus.
Kui sedagi enam ei ole, siis ei olegi enam midagi.
Selles olekus on lootus see, mis aitab vastu pidada ja edasi minna tundmatuses, teadmata kas või kas üldse asjad lahenevad.
Sa hingad ja oled hetkes, sest kaugemale lihtsalt ei näe. Sa püüad jääda ellu. Alistud. Mitte ei anna alla, vaid loobud läbi mõistuse otsimast lahendusi.
Alistud vastupanule eneses, lubades sellel võtta enese üle võimust. Alistud sellele, et asjad on nii nagu nad on. Praegu on nii, teades, et see ei määra mitte midagi.
Alistud ja samal ajal võtad end vastu täpselt sellisena nagu hetkel oled – jõuetu ohvrina, kes istub pimeduses ning osutad enese suhtes armastust, mõistmist ja kaastunnet. Ei mõista ennast hukka ega anna enesele „piitsa”. Lihtsalt oled selles kogemuses.
Olles lubamises, hakkavad lahtuma tunded ja emotsioonid, mis sind ohvris hoiavad. Mõte selgineb ja sa tead, et oled varemgi kõikvõimalikest olukordadest/kihtidest läbi tulnud.
Sa tead, et alati on valik, ka siis kui seda kohe ei näe. Aga sa tead, et see on. See on usk, kindel teadmine ning lootus annab vaikselt oma koha usule tagasi. See on väljaastumine ohvri rollist ja oma väe tagasi võtmine.
Su välismaailma peegeldus ei ole veel muutunud aga see ei tähenda enam midagi, sest vabanemine ja muutus on sisemuses toimunud ning varem või hiljem jõuab see ka sinu füüsilisse reaalsusesse.
Kui oled kaotanud usu, siis palun ära kaota lootust! Püsi armastuses enese vastu, sest armastus on tõesti suurim neist kolmest. Armastus ravib ja tervendab, armastus viib andestamiseni ning see loob vabaduse.
Pole enam vaenu, viha, kibestumist, valu, vaid rahu, rõõm ja usk. Oled tagasi oma keskmes ja oma väes.
Armastuses ei ole nõudmisi, tingimusi, ootuseid ega lootuseid. Selles seisnebki tõeline vabadus. See on olemine kõrges sageduses, kus madal sagedus sinuni ei küündi ega saa sind enam mõjutada.
Armas hing,
las kohalolu
kannab Sind.
Ja kui see
on liiga raske,
siis ohkega endast
see minema lase.
Las armastus
teeb Sul pai,
soe kallistus
Sind kosutab
ja enda kaisus
kussutab.
Las Unemati
toob Sul
kosutavat und
ja viib Sind
imedemaale
rändama.
Sa lenda
unenägudes
kaugele,
leia rahu
oma vaevatud
kehale.
Uus päev
tulgu Sul
kergem,
olgu Su olemine
helgem!
Oled armastuses
hoitud ja kantud,
Sinu peale on
armastusega
mõeldud.